ME EI PAKU NOMINAALTEENINDUST. MIKS?

Eesti seadusandluses pole mingil viisil kajastatud nominaaldirektorite või -aktsionäride institutsiooni. Seega, isegi siis, kui tegelik omanik saab nominaaldirektorilt notariaalselt tõestatud volikirja, kuulub siiski täielik kontroll ettevõtte tegevuse üle juhatuse liikmele, kelle andmed on registreeritud Eesti Äriregistris. Kuni viimase ajani ei tunnustatud seda teenust kuidagi, kuid selle eest ka ei karistatud.

Kõik muutus, kui 27. novembril 2017 jõustunud "Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses" tehti muudatusi. Antud muudatused töötati välja nn neljanda rahapesuvastase direktiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) 20. mai 2015 direktiiv 2015/849) nõudeid arvesse võttes. Neljas direktiiv kohustab kõiki EL liikmesriike looma tsentraliseeritud registri, kus hoitakse ajakohast teavet juriidiliste isikute tegelike kasusaajate kohta. Mõned riigid, näiteks Suurbritannia, Saksamaa ja Holland, rakendasid seda nõuet juba 2016. ja 2017. aastal, Eestis aga algas selline tegelike kasusaajate arvestus 2018. aastal ning sellega tegeleb Äriregister.

Seega on äriühingu juhatus kohustatud tuvastama tegeliku kasusaaja ja teavitama sellest Äriregistrit, kui tegelik kasusaaja erineb Äriregistri andmebaasis registreerimiskaardile märgitust.

Sama kohustus lasub ka on äriühingute registreerimisteenust pakkuvatel ettevõtetel. Valeandmete esitamise korral rakendatakse märkimisväärseid trahvisanktsioone.

Me oleme alati olnud kategooriliselt nominaalteeninduse vastu, me ei paku sellist teenust ning soovitame meie potentsiaalsetel klientidel alati selliseid ärisuhteid vältida.